Firmaüritusi korraldatakse Eesti siseturismi sihtkohtades palju, ent ennekõike suvel. Eelistatakse kohti, mis asuvad linnast väljas ning pakuvad midagi argirutiinist erinevat, näiteks kalapüük või ringrajasõit, kirjutab 13. veebruaril ilmunud Äripäeva Reisileht.
- Mullu korraldas Porsche oma Ida- ja Kesk-Euroopa klientidele ning personalile ürituse Audru ringrajal.
Siiski oleneb kõik aastaajast. Näiteks Audrus asuvas autode ja mootorrataste ringrajasõiduks mõeldud rajal auto24ring on praegu pigem hapukurgihooaeg. Suured jõuluüritused ja talvepäevadki on peetud.
Auto24ring eestvedaja Andres Hall tunnistab: „Kõik sõltub ka talvistest ilmaoludest. See praegune pole mingi talv, märg ja sombune ilm. Keegi ei tahagi kodust välja tulla. Kui on miinus viis kraadi ja lumi ja päike – siis on rahvast kohe rohkem.“ Kuid praegune pilt on üldise tegevuse osas petlik.
Kevadel lähevad jälle suuremad üritused lahti. Kui mõni firma praegu mõtleks, et tahab seal näiteks korraldada oma suvepäevad või mõne motivatsiooniürituse, tuleb arvestada, et vähemasti kõik nädalavahetused on suvehooajal kinni.
Tasub teada
Säästmine endiselt päevakorral
Kulude optimeerimine on ka firmaüritusi korraldades aktuaalne ning üsna tihti proovivad ettevõtted hakkama saada oma jõududega, mitte reisibüroolt pakkumisi küsides.
Siseturismi pakkumistega tegeleva Baltic Toursi müügijuht Margit Lõiv selgitab: „Me vahendame erinevate partnerite teenuseid ja tooteid – mõned nendest on lõpuni valmis tehtud, st et vaja vaid broneerida ja maksta. Teine variant on, et klient pöördub meie poole oma sooviga, me arutame temaga koos, mis oleks kõige parem lahendus ja seejärel teeme kliendile erinevate alternatiivide kohta pakkumise.“
„Näiteks pakume välja sobiva asukoha koos ruumidega, tegevused värskes õhus või ruumis sees, koosoleku pidamise vahendid, toitlustamise, vajadusel inimese, kes korraldab võistlusi/mänge jms,“ loetleb ta.
Lõiv arvab, et kuigi masu on praeguseks ammu möödanik, on kulude optimeerimine endiselt päevakorras nii välisreiside kui firmaürituste puhul, seega katsutakse rohkem hakkama saama oma jõududega, mitte ei kaasata reisibürood.„Populaarsemat sihtkohta ei oska välja tuua, kuid kindlasti proovitakse järgi kõik uued tekkinud kohad – näiteks Kiviõli Seikluskeskus. Kasutatakse ka lihtsalt spaa külastusi koos seminari- või koosoleku ruumi rendiga või suusareisi, kus renditakse suusamaja ja seal ühendatakse töö meeleoluka vabaaja veetmisega.“
Üritus vastavalt rahakoti suurusele
„Meil on üritusi seinast seina. Väiksemate kardisõitude puhul võib ettevõtte eelarve olla 400-500 euro kanti, kuid on ka üritusi, kus eelarve küündib 10 000 euroni. Ürituste arvu ja käibe mõttes on olnud enim autofirmadega seotud sündmusi, ent aina rohkem tellivad teisedki firmad,“ arutleb Hall ja märgib, et kuigi nad ise majutust ei paku, pole Pärnu kaugel ja sealt on mugav tulla nende juurde autodega kihutama.
Võimalik on ka rada pikemaks perioodiks kinni panna. Kindel rekord on Porsche käes, kes mullu korraldas Ida- ja Kesk-Euroopa klientidele ning oma personalile ürituse, mis vältas kolm nädalat. Lisaks tihedale programmile ja erinevatele töötubadele seisis parklas ka 50 eri Porsche mudelit.
Tasub teada
Elementaarne viga: rahvas ei mahu peopaika ära
Ise üritusi korraldades põrkuvad firmad kõige sagedamini kahe probleemiga: ruum on liiga väike ning süüa-juua tellitakse vajadustest vähem.
Sündmusturundusagentuur WOW Events korraldab aastas umbes 100 erinevat üritust. Firma looja ning tegevjuht Olavi Ruhno ütleb, et agentuuri poole pöördutakse ürituste puhul, kus vähemalt 70 osalejat. „Klientidele on oluline, et riskid oleks maandatud,“ nendib ta.
Mis vigu ise üritusi korraldades tehakse? „Kas või see, et kui palju peab sündmuse puhul olema ruutmeetreid, et inimesed saaksid normaalselt liikuda. Kui pole suurt kogemust, küsid ikka koha omaniku käest – mitu inimest mahub? Öeldakse maksimumnumber, aga arvestada tuleb, kas tegu on püstijalaüritusega või on näiteks lauad. Kui ikka liikuma ei mahu, pole kellelgi mugav,“ arutleb ta.
Tüüpiliseks küsimuseks on ka söögi- ja alkoholikogused, mis kipuvad liiga väikeseks jääma. „Ja loomulikult ajakava, et tegevuste vahel üleliigseid pause ei tekiks. Või vastupidi – hirmus tempo. Kõige negatiivsem tagasiside on, kui öeldakse, et õudselt lahe pidu oli, ei jõudnudki kellegagi rääkida. Sisekommunikatsiooni eesmärk on suhelda, ei saa nii, et jooksed pea laiali ringi.“
Tuleb ette sedagi, et kliendid hindavad end üle või ei oska eelarvet seada. „Tegelikult absoluutselt kõike on võimalik teha, kui vaid raha on. Ütleme kulud ette, kui klient rahul on, teeme ära. Aga read peab oskama lahti kirjutada – kui eelarve lukku lööme, siis selliseks see ka jääb. Ei ole nii, et ups, tegelikult läheb üritus palju kallimaks. Agentuur ikkagi ka vastutab,“ lausub Ruhno. „Aga eks vahel tahetakse tõesti ka olematu eelarvega teha Oscari galat, siis peame nad kahe jalaga maa peale tooma.“
Masu oli alustamiseks hea aeg
Andres Hall olusid majanduskriisiaegadega võrrelda ei saa, sest ringrada avati alles 2013. aastal. Küll aga on kogemus olemas Steve Hindreksonil, kes rajas masu ajal Kose valda Viikingite küla. „Ma arvan, et meile mõjus hästi see, et puudus eelnev hea aja kogemus, kui raha pilluti otseses mõttes tuulde. Meie hakkasime tegutsema masu alguses, kui uksi pandi kinni ja inimestel polnud raha, et väljas söömaski käia. Aga me suutsime ka sel ajal end tõestada,“ arutleb ta.
Ta märgib, et otseselt turundusse pole nad panustanudki, vaid lasevad elamustel endi eest rääkida. „Ilmselt siin on ka see, et inimesed tahavad teistsugust kogemust ja linnast välja. Paksu metsa sees selline vahva külake – miks mitte. Linn on linn, meil on ehe, jänesed ja pardidki jooksevad ringi.“ Külas korraldatakse üritusi seinast seina, alates firmapidudest lõpetades pulmadega.Hindreksoni jutust koorub välja, et suviti on rahvast väga palju ja nõudlus suur, ent ratsa rikkaks selles valdkonnas ei saa. „Kevadel vahel helistatakse ja uuritakse, et kas oleme juba lahti… Sest paljud kohad panevad talvel end 2-3 kuuks kinni ja on avatud vaid ettetellimisel. Meie oleme ka talvel iga päev lahti, muidu tekiks tööjõuprobleemid. Kaotad tööjõu ja kevadel vaja uued inimesed välja koolitada, kvaliteet kannataks.“ Suurim grupp on siiani olnud 270 inimest, kuid käivad läbirääkimised, et sel suvel tuleks nende juurde ka Tallinna Tehnikaülikool 450 inimesega.
Steve Hindrekson räägib, et Viikingite külas on näiteks talviti popp kalapüük. „Ja oleme märganud, et firmad toovad siia ka oma väliskülalisi, kelle jaoks on see midagi täiesti uut ja meeldejäävat. On käidud nii Jaapanist, Hiinast, Austraaliast kui ka Ameerikast. Meeldiv, et saab nende mõistes eksootikat pakkuda.“
Hinna pärast eriti ei pirtsutata
Põhja-Kõrvemaal asuva Leppoja Puhkekeskuse juht Vallo Valdmann nendib, et neil on viimastel aastatel olnud tegevus stabiilne ja märgatavat klientide arvu kasvu masu järel pole olnud. „Eks meil on ka kindel kontingent, põhilised kliendid on välja kujunenud.“
Kas kohalik tarbija on väga hinnatundlik? „Üldiselt pigem mitte. Eks räägitakse ikka läbi, kas ja mida saaks odavamalt, kuid hinna üle vingumist on vähe.“
Nende juures toimub palju koolitusi ja Valdmanni sõnutsi kiidetakse ka just eraldatust. „Oled täiesti eemal muust keskkonnast. Väga vähe on gruppe, kes piirduvad lihtsalt laua taga istumisega – teeme selle koolituse nüüd ära. Üldiselt väga palju tahetakse ka aktiivset programmi metsas. Näiteks talviti on suusamatkad ja väga palju ka orienteerumismänge.“
Autor: Karoliina Vasli, kaasautor (Õhtuleht)
Seotud lood
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.